VII

7 päev, pühapäev 28. aprill

Hästi puhanud, on kõik eeldused produktiivseks päevaks. Hommik tervitab meid 7 soojakraadi ja vihmaga. Võtame ette Cordoba (sõidame tagasi veidi) ja Mezquita (mis 2006 on külastatud, kui millest tehtud ülesvõtted ei ole kuigi kvaliteetsed). Cordoba oli oktoobri lõpus märksa soojem ja tervitavam, kui seekord kevadel. 8 kraadi ja tuul-vihm on kõik, mida me saame.

Mezquita tornid on näha kaugelt, niisamuti nagu turistidehordid (kuigi ei ole veel hooaeg), mis sinna suunas rühivad. Jaapanlasi on nagu sipelgaid, kõigil käes rangelt täiskaaderpeegelkaamerad, mida sageli toetab väike taskusse mahtuv DX-hübriid. Mustlasi on igal pool rohkelt, püüavad ennustada, parkimist korraldada, magava lapsega kaastunnet äratada, et natukene raha nuruda. 1 euro, pleaaaseee! Küsib üks räpaka välimusega mustlasema.. lastest on hirmus kahju.

Piletihind on 8.50 ja koht jätab (taas, endiselt, ikka veel?) võimsa mulje. Töö, mis selle hoone tegemiseks on tehtud, on sõnulseletamatu. Lihtsalt nii hull aeg ja energia on siia kulunud. 2,5h ja mõned ülesvõtted taas tehtud.

Kuna ilm on endiselt „kehvavõitu“, võtame suuna Malaga peale, seekord otsemat teed pidi mööda kiirteed. Eesmärk on parem ilm ja automuuseum Malagas. Sõit on kaks ja pool tundi monotoonselt :) Kuid maastik on kena ja vaheldusrikas nagu Hispaanias ikka :)

Automuuseumi hoone on suur ja ilus ning imestame, kas tõepoolest (selline ülikooli mõõtu hoone) on terve see hoone autosid täis. Siiski mitte, vaid üks väike osa sellest. Valikus on autod alates 1890-ndatest kuni 1950-ndateni. On ka mõned uuemad erimudelid, üksikeksemplarid ja muu selline special värk. Aega kulub rohkelt, ja pilte teeme ka rohkelt, nii et kaamerad uluvad käes ja akud lähevad tuliseks.

Müstiline lugu on wifi-ga, mis ametlikult/avalikult olemas on (ka password seina peal olemas igal pool), kuid mis kunagi ühendust ei anna. Sama lugu pmt igas linnas/kohas kus avalik wifi on. Seade näeb võrku küll, kuid ei saa kunagi ühendust. Seletamatu lugu.

Hilisel pealelõunal on pildid purgis ja vaatleme kaardi pealt võimalikku järgmist sihtpunkti. Üsna lähedal on Ronda, kuulus enda ajaloolise silla poolest üle hirmsügava kuristiku. Kuna aega tundub olevad, võtamegi suuna sinnapoole. Valime tsipa mägisemad teed, et ka veidi maad näha. Sierra las Nieves on ümbruskonna nimi, nii et läbi nende mäekeste on vuramist 50-60km.

Loodus on imekaunis, päike, tuul, pilved, vihm teevad trikke, ning aeg-ajalt peatume, et see kena kokteil kaamerasensorile püüda. Ilm on külm, 6-7c, õues pilte tehes on seljas kampsun JA jope, mitte ainult kampsun või jope. Müts on aprillis Hispaanias omal kohal, muidu tuul viiks lihtsalt kõrvad minema.

Nõndaks veereb aeg ja järjest ilusamaid vaateid pildistades avastame ühel hetkel, et kohe loojub päike ja Rondani on veel 10km sõita. Selline distants kiirteel oleks 6minutiga võtta, kuid mägikurvidel kuluks selleks 15 min. Rondasse jõuame päikeseloojangul ning õpime kahte asja: 1) otsi vaatamisväärsus enne kohalejõudmist valmis; 2) võta piisavalt aega, kui sa teed ei tea.

Vaatamisväärsus (Ronda sild) ise ennast küll kaugelt otsida ei lase – ühel hetkel lihtsalt sõidame sellest üle. Jääb mureks leida parkimiskoht, ja läbi vanalinna tagasi silla juurde joosta – päike juba õige madalal. Parkimiskoha leiamegi, kauba peale saame sõidukoolituse kitsastel tänavatel (et läbi kitsamate kohtade saada, tuleb peeglid kokku lappida – ka siis on mõlemal pool autot ruumi vaid 2-3cm). Üks kohalik daam õnneks juhendab meid eemalt, ning saame läbi kitsaskoha kenasti, hiljem tagasigi. Sein on küll plastikjutte täis, ju on lollid turistid ennegi püüdnud siit peegleid kokku lappimata läbi minna. Oleks auto 6cm laiem, oleks lootusetu üritus :)

Võtame kaenlasse kaamerad ja anname päkale valu silla suunas. Päike on juba horisondi taga, kuid mõne pildi veel pigistab välja :) Kõik kes kõrgust kardavad (nt mina) ei tohiks Ronda sillalt küll kunagi alla vaadata. See kuristik lihtsalt tundub koledal kombel kõrge :) Pimedas ei ole õnneks hullu, niikuinii kuristiku põhja siis enam ei näe :) (vaidleme hiljem Ronda silla kõrguse üle, arvame selleks ca 200m. Kuid siis lööme Wikipedia lahti: silla kõrgus 120m. Ehitusaeg, muideks, 42 aastat, 1751-1793)

On päris pime, kui läbi vanalinna tagasi jalutame. Mõned öövõtted vaiksetest tänavatest on korralik vaheldus.

Kuna ööbimine taas autos, ei ole tahtmist seekord mägedesse jääda – öösel läheb lihtsalt nii külmaks. Ja õppetund #1 niisuguse hulkurireisi puhul: kui ööbid autos, on su ainukene väärtuslik ese TEKK. Mitte telk või madrats või jope või kampsun.. vaid suur ja soe tekk :) (Tavaline olukord autos ööbides nägi välja nii: padjaks oli t-särkidest ja rätikutest kokkukeeratud tomp; jalgadele oli laotatud mitu t-särki soojenduseks. Kampsun on seljas niikuinii ja tekiks oli JOPE! Palju ei puudunud, et ka mütsi oleks pähe tõmmanud, et öösel mitte ära külmuda. Standardolukord oli ka see, et kell kaks ärkasime külma peale üles ning lasime mootoril 15-20min töötada, et tuba kuumaks kütta (kiitus Peugeot' inseneridele, see ökodiisel läheb kiirelt soojaks); ning teine äratus kell 5, et taas korraks tuba soojaks kütta:)

Lähim koht rannikul on Fuengirola – keerame sisse Miradori hotelli parklasse, kus üks tänavalatern ära on kustunud. Kena rahulik koht magamiseks. Kui Rondas oli sooja 6kraadi, siis rannikul juba 12, nii et loodame hommikuni elus püsida :) .. päeva läbisõit 375km.