IX

Üheksas päev, 30. aprill, teisipäev.

Hommikul on hea võimalus Calpe kaljust mõned fotod teha. Võsas hambad puhtaks, tervitusi hommikustele koerajalutajatele ja nii see elu läheb. Plaan on minna Valencia teaduskeskust pildistama, kuna päevaajal ei ole see meil seni sugugi õnnestunud.

Tee peale jääb väike armas Denia linnake, mis on peamiseks sadamaks baleaaride laevaliinidele. Jalutame siingi tunni-kaks, ja leian piraaditeemalise sisustusega baarist korraliku portsu piimaga kohvi. Üles Gandia poole sõites peatume hetkeks ka Denia randade juures ja võib vabalt öelda, et on ilusad ja puhtad rannas (vs Malaga rand, mis läänepool oli nii ära lagastatud kui üldse võimalik).

Otsustame täna öösel olla Rotovas, Finca los Pinos'es, kuna peale seda on ees ootamas kaks vintsutavat ööd: üks bussis, teine lennujaamas. (Enne Valenciasse sõitmist põikame veel korraks läbi Finca'st et osad asjad sinna jätta ning palume pererahvalt luba üks korralik dush võtta). Sellega seoses on tarvis läbi minna ka bussijaamast, et Barcelona piletid ära võtta. Öösel bussiga sõites on kaks eelist: odavam pilet ja võimalus natukene bussis magada. Piletid saame kenasti kätte keelebarjäärist olenemata – onu prindib meile täieliku ajatabeli, meie tõmbame joonele alla valitud kellaajale ja jääb vaid täpsustada täpne kuupäev. Onu küsib: „tonight?“ meie vastu: „no, tomorrow tonight“ onu naerab: „Vale, vale.. tomorrow tonight“ ja prindib õige kuupäevaga piletid välja.

Viimati sõitsin autoroolis Valencia kesklinnas kaheksa aastat tagasi, olen ära unustanud, kui tülikas see on :) Nii tihe liiklus, kaoselised ringteed, võimatu parkida, jne-jne. Valencia ise muidu nagu suurlinn ikka – tuvid ja kajakad parkides, liikluspolitsei ristmikul vilistamas, tänavamuusik esinemas ja mustlane kerjamas.

Ilmaga meil siiski õnne ei ole – väga tuuline ja vihmane on lõunapaiku, nii et otsustame üles otsida Burger King'i, et võtta esimene „korralik“ toit sel reisil. Oleme seni nimelt toitunud nn näksidest, mida tavapoes saada on.. jogurt, saiakesed, shokolaad, apelsinimahl, pähklid, kuivatatud puuviljad.. ei jälgegi korralikust soojast toidust. Kohvi olen ka iga päev ikka ühe või kaks võtnud, see maitseb endiselt hea, valmistavad alati värsketest ubadest.

Samuti ei ole meil õnne Burger King'iga. Hoolimata mitmest reklaamsildist siin ja seal, ei leia me reaalselt ühtegi burgeriäri. Lõpuks otsus tehtud – võtame pizza. Tsipakene tagasi sõita Valencia poole asub väike kena linnake nimega Cullera. Kuna näeme pitsavalikut kaubanduskeskuses, otsustame samas võtta ära ka toiduasjad järgmiseks päevaks. Kauplusekett on Eroski, palju suurem ja võimsam kui Mercadona või Dia või MasyMas. Pitsa saame ka kätte (Daneze), on teine tsipakene niru, kuid süüa kõlbab ja maitseb hästi, senist menüüd arvestades. Võtan õhtupoole ka teise kohvi, kuna madalrõhkkond on peavalueelse seisundi toonud.

Päike ilmutab end õhtupoole veidi ja otsustame veelkord teaduskeskuse juures õnne katsuda. Saamegi mõned kaadrid, kuigi päike ei ole päris nii värviline, kui meile meeldiks :P Paljugi mis, nüüd kiirelt tagasi Rotovasse, et korralikult ükski öö linade vahel välja puhata. Pimedusekattes teeme muidugi mõne vale teeotsa ja teekond kujuneb tavapärasest tsipa pikemaks :) 22.30 oleme siiski Rotovas ning õige pea magame juba õiglase und. Kilomeetreid veidi alla kahesaja.