II

Päev 2, teisipäev 23. aprill.

Kuna me söönud midagi ei ole eelmisel päeval, palume hommikusööki. See on rikkalik! Ainuüksi keedetud muna võib tunduda kolmekäigulise praena, kui eelnev päev on oravakombel pähkleid närides möödunud. Rääkimata singist, juustust, apelsinimoosist ja KOHVIst :) Lisaks klaas värskelt pressitud apelsinimahla.

Sööme rahulikult ja võtame aega asjade pakkimiseks. Dush kulub marjaks, kes teab millal jälle? Saame Rotovast liikvele peale kl 11, sihtmärgiks Guadalest. Teaduskeskuse pildistamise valencias otsustame jätta tagasitulles viimasele päevale.

Kuid esimene peatus on toidupood ja peatuse teeme LIDL-is, mille kaubavalik on säästumarketiga küllalt sarnane ja ka hinnatase ei tee väga liiga. Suur pudel vett, virn jogurteid, sai, või, salaami, jogurtijook - võib jälle elada mõne päeva :)

Edasi juba vana tuttava N-332 pealt allapole Alicante suunas.. Peale Olivat pöörame CV-70 peale, mis mägede vahelt läbi Pego Guadalesti suunas peaks viima.

Guadalestis on mägede vahel väike sinine veesilm ning kuna see näeb ilus välja ja palju inimesi soovib seda näha, on tehtud kõik ettevalmistused, et need inimesed sinna ka võimalikult palju raha jätaksid. Parkimine kaks euri, palun väga. Leiame koha õnneks paarkümmennd meetrit eemal. Tornitippu, kus vaated kuulukse parimad olevat, me seekord ei lähe, kuna taas on võimalus tuulutada rahakotti, mis omakorda ei lähe kokku seekordse (üli)ökoreisi kontseptsiooniga. Võtame suuna hoopis mägedest allapoole, kus peaks olema rand.

Tee on käänuline ja kallak järsk, kuid kohale me jõuame. Rahu ja vaikus, ei ühtegi turisti kaameraga :) Nii et saame segamatult järvest mõne ülesvõtte teha. Väikeses lahesopis vaidlevad kärarikkalt kohalikud: paadimees ja seltskond reisihuvilisi. Paat siiski järvele ei sõida – rahvast tundub selleks vähevõitu olevat.

Tagasi üles sõites ei tea me kohalikke kurve päris täpselt, seega kõige järsema kurvi juures kohalt võttes hakkab ratas lihtsalt lahinal ringi käima – niipalju kui veojõukontroll seda lubab. Väikese tagantlükkejõuga saame masina siiski liikuma, kuid kummisuitsemislõhn jääb tükiks ajaks veel autosse.

Valencias meil couchsurfinguga öömaja leida ei õnnestu, seega võtame suuna esimese sihtmärgi (Alhambra) poole. Sõidame kuni pimedani ja peatume ca 70km enne Granadat, keerame põlluservale ja laseme silmad kinni, iga tunni tagant ärgates, et kontrollida, ega mustlased kumme läbi ei ole torganud. Päeva läbisõit 451km.